Olen äge!

Ma olen vahepeal nii naljakas. Isegi teised inimesed naudivad seda. Änks. Mul on hea meel.

Teiste inimeste tuju üleval hoidmine on suurepärane oskus. Kiidan takka. Olegem lõbusad ja tundkem end hästi. Elu on ilus.

Kui ei ole, tee see ilusaks. Tegelikult ka!

"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Tark mees, Anton.

Elu. Aeg-ajalt.

Elu on sitt ja laske mind hukka.
Pistke minus mõni mõõk läbi.
Tahaks olla Hamlet või Ophelia või keegi sel ajal, kes pistis inimesi mõtlematult läbi. Mingi külmrelvaga.
Osad on vihased, kui mina olen vihane. Mina olen vihane, kui ma olen vihane. Miks ollakse pahased kui ma tegelikult taotlen head aga kukub välja kehv. Jama. Elu on julm.
Me ei ole ideaalsed keegi. Aga kui sind on harjutud nähtama heana ja siis sa korra vihastad, on kogu maailm sellest järsku teadlik ja ei suuda sellest aru saada ega andestada. Jama noh!

Palun vabandust, kui ma olen teile haiget teinud, ma ei tahtnud. Ja kui tahtsin, olete selle ära teeninud ehk. Ja kui ei olnud, olin lihtsalt nõmenägu. Igaüks meist on aeg-ajalt nõmenägu. Me ju saame andeks kui me seda kahetseme? Ma arvan, et tõelised sõbrad annavad andeks. Kui ei, siis ma olen kas kehvad sõbrad valinud või ei ole neid kunagi õigesti kohelnud.
Ma arvan, et olen kõikide oma sõpradega mingi hetk halvasti käitunud, ja kohe, kui ma sellest aru saan, tunnen ränku süümepiinu, ning kuinad leiavad endas selle, et mulle andestada, siis nad on head sõbrad ja ma väärtustan neid OI kui palju.
What goes around, comes around. Ma tean. Olen arvestnud.

Tahan olla hea inimene. Olengi. Ma rõõmustan kui keegigi seda märkab.

Ma ei vaata viltu neile, kes aru ei saa. Ei peagi. Kõgi mõttekäigud pole sarnased. Ma usun, et need inimesed on toredad vaatamata sellele. Ma lihtsalt mõistan, et nad pole minu jaoks. Ei peagi olema. Aga oma eluaegsed sõbrad oleme kõik juba endale valinud ja mina olen oma valikuga äärmiselt rahul. Peaks oma sõpradele seda ka ütlema. Nad on head ja toredad inimesed. Muidu nad äkki ei tea, et ma nii arvan.

Ma loodan, et meis on avatust, tolerantsust ja mitmekülgset mõtlemisvõimet, et mitte kedagi hukka mõista. Me ise oleme kellegi jaoks samasugused nõmedad nagu keegi on meie jaoks.

Ma tahaksin, et minu matustel oleks paar inimest, kes minust tegelikult ka hoolinud on. Ja ma usun,e t seda pole raske saavutada, kui me käitume teistega nii, nagu me tahame, et meiega käitutaks.

Elu õppetunnid on head. Õppige nendest ja ärge korrakem samu vigu.
Ma alustan praegu.

Nüüd liigun Oslos rohkem ringi. Sain ühe töökoha juurde, Sognsvannis. Ilus looduslähedane koht, laheda järvega. Esimese töö juures, kesklinnas, öeldi, et see järv on tundud selle pooles, et geid peidavad end põõsastesse ja kui nad näevad, et teine gei mööda rada ligi jalutab, tõmbavad nad jalutaja põõsasse ja vägistavad ära. Nojah, see on igatahes Oslos kuskil nö äärelinnas. Sama hotelli kett, ainult et spordihotell, kus saavad töötajad tasuta jõusaalis käia, juhhei! Ja ma olen käinud, KOLM korda. Great success! Ma olen seal eksta abi, nagu siin kesklinna hotelliski. Rica G20 ja Rica Olympiatoppen Sportshotellen. Ainukese vahega, et G20 pakutakse mulle homme tõenäoliselt täiskohta, fast jobb. Sest üks piff läheb minema, mingisse fashion poodi manageriks.
Fast jobb annab varsti võimaluse pangast laenu võtta ja staffi, mul on palju parem võimalus uue korteri üürimisele niiviisi kah. Juhhei! Tähendab, siis ma saaksin 150 tundi iga kuu, siiani olen kahes kohast ekstra olles umbes 170-180 saanud, aga seda ongi liiga palju. 4 vaba päeva kuus on liiga vähe.
Faking valleraa, asjad laabuvad.
Ostsin nädal tagasi uue arvuti ka endale. MacBook Pro. Äkki on hea. Soodukas oli. Raigo läks seepeale peast soojaks ja võttis endale iPad. Ma kavatsen endale varsti siis iPhone soetada, lihtsalt selleks, et lahe olla. Raigo, raisk, ostis eestis olles endale iPodi kah. Lollakas. "Peab Mac olema!"
Mis iganes. Normaalne. Raha on, natuke võib siis lõpuks ometi, midagi endale lubada kah. Uus korter tuleb ka, kohe-kohe. Kõigepelt täistöökoht, regulaarne palganumber, parem elu. Ja siis tagasi Eestisse. Lahe.

Norra mehed sakivad, muide.

Hirmud

Oma hirmudele vastuhakk, nendest üle olemine. Väga raske ühe jaoks, teisele täiesti ükstapuha. Peab olema ikka ääretult vapper, et oma kõige kardetavamale minale otsa vaadata julgeda. Kas ma julgen endale kõva häälega välja öelda selle, mis ma enast arvan? Ei malda nagu väga järgi ka proovida, juba see mõte hirmutab, et kui ma asja ikka korralikult käsile võtan, siis mis sealt tulla võib. Mis ma TEGELIKULT endast arvan?

Äkki teeks sellest hoopis oma bakatöö?

See, mida igaüks ei tunnegi.

Väga halb tunne on midagi nii väga ihaleda, aga see miski ei tule ega tule enne teatud kuupäeva. Mine peast lolliks noh. Ei saa enam rahulikult ei istuda, astuda, süüa, hingata, ja kõige jubedam - eksamitele õppimisele keskenduda. No neetud noh!

Alguses pole väga hullugi, kui on teadmine, et see kauaoodatud päev alles kahe kuu pärast tuleb, aga kui see päev vaid nädala kaugusel on, siis hakkavad pihud sügelema nagu onu Robertil raha järele, Miki Hiirest. Ja enam ei lõppe suguelus ära. Enne kui see päev käes on.

Kui see päev lõpuks saabub, siis pole emotsioonidel ei otsa ega äärt. Närveldamine ja ootusärevus ja mis kõik 25 tunnet veel ühekorraga ajju hormoone pritsivad. Kui see miski saabub, siis pole enam head nahka oodata - tõenäoliselt saab pikema jututa nutu peale juba esimesest silmavaatest. Suurest rõõmust ja õnnest.

Tegelikult on küsimus selles - kuidas end keskendununa hoida? No EI saa ju kui pea on paksult armastust täis ja mõte tahab alalõpmata teise riiki rännata.

Siiani on kool vähemalt okeilt läinud. Valuvaigisteid tarbin ka minimaalselt aga raha raiskan see-eest täiel võimsusel. Lahe.

Ma ei saa enam rahus magadagi. Unerežiim on nii häiritud. Loll noore tüdruku süda, ma ei taha enam!

Day Third Week

Jah, pole viitsinud asjaajamiste tõttu väga mingit pahna siia kribida.

Neljast siiani sooritatud eksamitest kaks on tulemusega B ja kaht ei tea tea. Need tulevad tõenäoliselt E ja D. Sest need olid rasked. Teised polnud isegi ülikoolitaseme väärilised. No tõesti, imik võib ka välja mõelda, mis on lahutuse võimalikud tagajärjed lapsele. So.

Selle nädala saavutused:

-Teatriteaduste eksam sooritatud, no result yet, but expected: E

-Vene keele kahest praktikumist viilitud

-Seksi-Kristi seminaridest edukalt osa võetud (kusjuures S-K korduvalt naerma aetud)

-Sõbrannaga lõplikult tülli mindud

-Sõpradega üle pika aja jälle kokku saadud ja välja mindud ja lõbutsetud hulgi!

-Tõenäolise toidumürgituse käes vaevlemine umbes 12 tundi, millest tund aega järjest oksendasin, pool tundi takka kõõksusin; järgmine päev (täna) on kõhulihased veel nii valusad, et ei saa köhatadagi korralikult

-Hingehoiu eksam sooritatud - B

-Endokrinoloogi juurde visiit tehtud, uus ja efektiivsem ravirežiim algust saanud, kilpnäärmeproovid võetud

-Katse, et kontsadega linnas ringi käies ei lähe sääred krampi, edukalt sooritatud ja tõestust leidnud

-Solaariumis mõned korrad käidud, kerge jume saavutatud

-Mehe järgi mõne pisaraga igatsetud

-Enesehinnang on tõusnud kuna mingi veidra illusiooni tõttu tundub, nagu ma kaotaksin kaalu. Hmm. millisele naisele sellised illukad ei meeldiks.

Holy mother of fuck! Mul on jäänud ainult.... Umbes kaks nädalat, et oma raamat lõpuni refereerida ja pähe õppida! Hahaa! Ma tahan näha, kuidas ma sellega veel hakkama saan!

Minu üks nõrgemaid külgi on alati olnud seoste nägemine omavahel seotud asjade vahel. Üks mu kursakas siis muidugi rõõmustas mind sellega, et ta ütles, et sel suulisel eksamil ongi vaja õppejõud S-K -le näidata oma võimet suuta seostada kogu teemat omavahel. NO pagan! Enda meelest saan imehästi aru ju! Mida mind aitab mingi murdeea definitsioon seostada sellega, kuidas poistel habemekasvu kulg käib. (Kõigepealt ülahuule nurkadesse, siis terve ülahuule peale, siis alahuule keskpaika, siis bakid, siis ülejäänud nägu ja kael kui antud on. Oli nii vist.)

Never MIND! Okei, kuigi raudselt kunagi tuleb üks õpilane vähemalt minu juurde ja küsib, kas see on ikka normaalne, kui temal kasvasid esimesed karvad lõua alla, aga ühelgi teisel klassivennal mitte. Normals, poiss, panimaješ? Loll tiinekas onju. Hehe.

Day 3. (Eile)

Liiga palju oli õppida, et siia jõuda.

Ühesõnaga - õppisin tublisti ja käisin loengus ja sõin ühe valuvaigisti ja täna hommikul kell pool seitse hakkas JÄLLE ninast verd jooksma. Noh et... Midagi oleks nagu viltu või mis?

Pärast tänast saab sutsu lõdvemalt võtta jälle, sest kell 10 on eksam, kell neli vene keel ja siis on järgmine eksam alles 16ndal.

Groovy.

Aga sellegipoolest on täna Day 4.

Kas täna öösel äkki kukub mul nina hoopis küljest ära?