Hirmud

Oma hirmudele vastuhakk, nendest üle olemine. Väga raske ühe jaoks, teisele täiesti ükstapuha. Peab olema ikka ääretult vapper, et oma kõige kardetavamale minale otsa vaadata julgeda. Kas ma julgen endale kõva häälega välja öelda selle, mis ma enast arvan? Ei malda nagu väga järgi ka proovida, juba see mõte hirmutab, et kui ma asja ikka korralikult käsile võtan, siis mis sealt tulla võib. Mis ma TEGELIKULT endast arvan?

Äkki teeks sellest hoopis oma bakatöö?