Monday, March 7, 2011

Me õpime elu lõpuni

PALJU on juhtunud. ma käisn Riias reedel, ööbisin hotellis. Ma käisin Egoni suvepeol, UG-s, Panges, ja Vildes, täna tõttan Tallinna, et homme minna Haapsallu. Ja seda kõike, sest ma arvan, et ma olen üliinimene. How stupid is that!

"Ettenägemine on hariduse mõõt, teadmised selle komponent." -Keegi tark. Lahe.

Ma ju TEAN, et kõik hea ei saa tulla korraga ja ilma suurema pingutuseta. Huvitav on see, et ma elan riski peal. Ühesõnaga, minu puhul, ma võtan kõvasti raha võlgu, lootuses, et ma selle tagasi teenin (pluss rohke lisaga) ja et see garanteerib mulle sügisest parema elu. Raha. Ma olen muutumas selleks, keda ma põlastan. Rahaahneks, eputavaks ja materiaalseks inimeseks. Tegelikult ma ei karda seda. Hetkel ma teen kõike veel selleks, et edaspidi lihtsam oleks, aga mida enam vastutust ma võtan ja enam raha teenin, seda keerukamaks, mitte lihtsamaks, asi läheb.

50% of something is better than 100% of nothing.

Kus ma lõpetan? Kelle käest ma abi saan, kui tõesti vaja? Mul on head sõbrad ja perekond, suguvõsa. huuh. Aga kellele ma esimesena pettuse valmistan if if?

No comments:

Post a Comment